6–7AASTASE LAPSE EELDATAVAD ÜLDOSKUSED
Üldoskused
(1) Õppekavas eristatakse nelja
üldoskuste rühma:
1) mänguoskused;
2) tunnetus-
ja õpioskused;
3) sotsiaalsed oskused;
4)
enesekohased oskused.
Üldoskuste kujunemist toetatakse kõigi õppe- ja kasvatustegevuste kaudu, erinevate valdkondade sisusid lõimides.
Mänguoskused
(1) Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus.
(2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel
6–7aastane laps:
1) tunneb mängust rõõmu ning on
suuteline mängule keskenduma;
2) rakendab mängudes loovalt
oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast;
3)
algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu;
4) täidab
mängudes erinevaid rolle;
5) järgib mängureegleid ning
oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada;
6)
suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega
kokkuleppele;
7) tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda
kaotust võistlusmängus;
8) kasutab mängudes loovalt
erinevaid vahendeid.
Tunnetus- ja õpioskused
(1) Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse – taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni.
(2) Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel.
(3) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel
6–7aastane laps:
1) saab aru lihtsamatest seostest (hulk,
põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi
tervikuna;
2) mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka
verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning
kasutab arutlevat dialoogi;
3) tegutseb sihipäraselt, on
suuteline keskenduma kuni pool tundi;
4) kavandab ja
korraldab oma igapäevategevusi ja viib alustatud tegevused
lõpuni;
5) tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste
järgi;
6) suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida,
uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada;
7)
rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel;
8)
kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist.
Sotsiaalsed oskused
(1) Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest.
(2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel
6–7aastane laps:
1) püüab mõista teiste inimeste
tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja vestluses;
2)
tahab ja julgeb suhelda – huvitub suhetest ja tunneb huvi teiste
vastu;
3) hoolib teistest inimestest, osutab abi ja küsib
seda vajadusel ka ise;
4) osaleb rühma reeglite
kujundamisel;
5) oskab teistega arvestada ja teha
koostööd;
6) loob sõprussuhteid;
7) saab aru
oma-võõras-ühine tähendusest;
8) teeb vahet hea ja halva
käitumise vahel;
9) mõistab, et inimesed võivad olla
erinevad;
10) järgib kokkulepitud reegleid ja
üldtunnustatud käitumisnorme;
11) selgitab oma seisukohti.
Enesekohased oskused
(1) Enesekohaste oskuste all mõistetakse lapse suutlikkust eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja emotsioone, juhtida oma käitumist.
(2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel
6–7aastane laps:
1) suudab oma emotsioone kirjeldada ning
tugevaid emotsioone, nt rõõmu, viha, sobival viisil väljendada;
2)
kirjeldab enda häid omadusi ja oskusi;
3) oskab erinevates
olukordades sobivalt käituda ning muudab oma käitumist vastavalt
tagasisidele;
4) algatab mänge ja tegevusi;
5)
tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest;
6)
teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas
ohutult käituda;
7) saab hakkama eneseteenindamisega ja tal
on kujunenud esmased tööharjumused;
8) kasutab erinevaid
vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes koristab enda
järelt.
VALDKONDADE ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA SISU NING 6–7AASTASE LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED
Õppe- ja kasvatustegevuse sisu ja lõimivad tegevused
(1) Õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika. Valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja -tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse järgmisi tegevusi: kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine, vaatlemine, uurimine, võrdlemine, arvutamine ning mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused.
(2) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid,
sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused
esitatakse seitsmes valdkonnas (edaspidi valdkond):
1)
mina ja keskkond;
2) keel ja kõne;
3) eesti keel
kui teine keel;
4) matemaatika;
5) kunst;
6)
muusika;
7) liikumine.
Valdkond Mina ja keskkond
(1) Õppe- ja kasvatustegevuse
eesmärgiks on, et laps:
1) mõistab ja tunnetab ümbritsevat
maailma terviklikult;
2) omab ettekujutust oma minast ning
enda ja teiste rollidest elukeskkonnas;
3) väärtustab nii
eesti kultuuritraditsioone kui ka oma rahvuse
kultuuritraditsioone;
4) väärtustab enda ja teiste tervist
ning püüab käituda tervislikult ning ohutult;
5)
väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
6)
märkab nähtusi ja muutusi looduses.
(2) Valdkonna Mina ja
keskkond sisu:
1) sotsiaalne keskkond: mina,
perekond ja sugulased, kodu, lasteaed, kool, ametid, kodumaa, eesti
rahva tähtpäevad, kombed, teised rahvused Eestis, lapsed mujal
maailmas, üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud
käitumisreeglid; tervise väärtustamine, tervislik toitumine,
inimkeha; ohuallikad ning ohutu käitumine;
2)
looduskeskkond: kodukoha loodus, muutused looduses, elukeskkond,
inimese mõju loodusele;
3) tehiskeskkond: ehitised,
kodutehnika, jäätmed, transpordivahendid, jalakäija ohutu
liiklemine, turvavarustus, virtuaalkeskkond.
(3) Õppe- ja kasvatustegevuse
kavandamisel ja korraldamisel:
1) valitakse valdkonna
temaatika lapse igapäevaelust ja teda ümbritsevast keskkonnast, mis
hõlmab sotsiaalset keskkonda, loodus- ja tehiskeskkonda, sealhulgas
tervise- ja liikluskasvatust;
2) suunatakse last ümbritsevat
maailma märkama, uurima ning kogema mängu ja igapäevatoimingute
kaudu, võimaldades lapsel ümbritsevat tajuda erinevate meelte ning
aistingute abil: vaadeldes, nuusutades ja maitstes, kompides,
kuulates helisid;
3) lõimitakse erinevaid tegevusi:
võrdlemist, modelleerimist, mõõtmist, arvutamist, vestlemist,
ettelugemist, kehalist liikumist, kunstilist ja muusikalist
tegevust;
4) suunatakse last mängudes, ümbritsevas
looduses, liikluses, oma terviseseisundis jm märgatu kohta küsimusi
esitama (probleemi püstitama), küsimustele vastuseid leidma
(oletama ja oletusi kontrollima) ja märgatust ning kogetust
järeldusi tegema;
5) suunatakse last materjale ja vahendeid
säästlikult kasutama, hoolivalt ja heaperemehelikult käituma.
(4) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel
6–7aastane laps:
1) tutvustab ja kirjeldab iseennast, enda
omadusi, huvisid jms;
2) kirjeldab oma kodu, perekonda ja
peretraditsioone;
3) nimetab ja kirjeldab erinevaid
ameteid;
4) nimetab Eesti riiklikke sümboleid ja
rahvatraditsioone;
5) mõistab, et inimesed on erinevad ning
neil on erinevad vajadused;
6) oskab eristada igapäevaelus
tervisele kasulikku ja kahjulikku;
7) julgeb keelduda
(ühis)tegevus(t)est, kui osalemine on ennast ja teisi kahjustav või
ohtlik;
8) kirjeldab, kuidas ümbritsev keskkond ja inimeste
käitumine võib mõjutada tervist;
9) järgib isikliku
hügieeni nõudeid, sealhulgas hammaste hoidmist ja hooldamist;
10)
suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda
säästvalt;
11) kirjeldab kodukoha loodust, tuntumaid
taimi, seeni ja loomi;
12) kirjeldab loodust ja inimeste
tegevusi erinevates ajatsüklites: ööpäev, nädal, aastaring;
13)
selgitab, miks on valgus, temperatuur, vesi, muld ning õhk
taimedele, loomadele ja inimestele tähtsad;
14) selgitab
ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest, öö ja päeva
vaheldumisest;
15) mõistab ja märkab enda ja teiste
tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale;
16) kirjeldab
võimalikke ohte kodus, veekogul, liikluses jm;
17) teab,
kuidas jalakäijana ohutult liigelda ning jalgrattaga lasteaia
õuealal sõita.
Valdkond Keel ja kõne
(1) Õppe- ja kasvatustegevuse
eesmärgiks on, et laps:
1) tuleb toime igapäevases
suhtlemises;
2) kasutab kõnes õiget hääldust, sobivaid
grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust;
3) tunneb
huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud
lugemise ja kirjutamise esmased oskused.
(2) Valdkonna Keel ja
kõne sisu:
1) keelekasutus: hääldamine,
sõnavara, grammatika;
2) suhtlemine, jutustamine ja
kuulamine;
3) lugemine ja kirjutamine, lastekirjandus.
(3) Õppe- ja kasvatustegevuse
kavandamisel ja korraldamisel:
1) lähtutakse põhimõttest,
et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine,
kus last õpetatakse eelkõige keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme
ja lausemalle) kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma
tegevuse kavandamisel;
2) peetakse oluliseks, et lapse kõne
arengut toetatakse kõikides tegevustes (mängimine, käelised
tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud);
lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning tal
on vaja ja ta saab ise kõnelda; laps õpib rääkima reaalsetes
suhtlussituatsioonides, tegutsedes koos täiskasvanuga;
3)
suunatakse lapsi ettelugemise, dramatiseerimise, ümberjutustamise,
joonistamise, oma raamatute koostamise jm tegevuste kaudu kirjandust
mõistma ja hindama; ettelugemiseks valitakse žanriliselt
mitmekesiseid raamatuid, et toetada lugemishuvi, lugemis- ja
kirjutamisvalmiduse kujunemist;
4) õpetatakse lugemise ja
kirjutamise esmaseid oskusi (häälikupikkuse eristamine, sõnade
häälimine jmt) mänguliselt ja igapäevategevustega seostatult;
5)
mitmekesistatakse kirjutamise harjutusi, kasutades erinevaid
vahendeid, värvusi jmt.
(4) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel
6–7aastane laps:
1) tuleb toime nii eakaaslaste kui ka
täiskasvanutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise
paigaga;
2) saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele
sobivalt reageerida;
3) suudab oma mõtteid suulises kõnes
edasi anda;
4) jutustab pildi, kuuldud teksti või oma
kogemuse alusel, annab edasi põhisisu ja olulised detailid, vahendab
ka oma tundeid;
5) kasutab kõnes aktiivselt
liitlauseid;
6) kasutab kõnes kõiki käände- ja
pöördevorme ainsuses ja mitmuses;
7) valdab suhtlemiseks
piisavat sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada;
8)
hääldab oma kõnes ja etteöeldud sõnade kordamisel õigesti kõiki
emakeele häälikuid;
9) tunneb tähti ja veerib kokku
1–2-silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sõnad;
10)
kirjutab joonistähtedega 1–2-silbilisi sõnu õigesti järjestatud
ühekordsete tähtedega;
11) teab peast emakeelseid
luuletusi ja laule.
Valdkond Eesti keel kui teine keel
(1) Õppe- ja kasvatustegevuse
eesmärgiks on, et laps:
1) tunneb huvi eesti keele ja
kultuuri vastu;
2) soovib ja julgeb eesti keeles suhelda nii
eakaaslaste kui ka täiskasvanutega;
3) tunneb ära ja saab
aru eestikeelsetest sõnadest ning lihtsamatest väljenditest;
4)
kasutab lihtsamaid eestikeelseid sõnu ja väljendeid igapäevases
suhtlemises.
(2) Valdkonna Eesti keel kui
teine keel sisu:
1) kuulamine;
2)
kõnelemine;
3) Eesti kultuuri tutvustamine.
(3) Õppe- ja kasvatustegevuse
kavandamisel ja korraldamisel:
1) peetakse oluliseks eesti
keelt kuulata ja omandada keeleoskus tegevuste käigus, kus sõnalist
suhtlemist toetab kontekst (nt ümbritsevad esemed jmt);
2)
pööratakse erilist tähelepanu erinevate meelte kaasamisele ja
näitlikustamisele: kasutatakse miimikat, kehakeelt, žeste,
intonatsiooni, muusikat, rütmi ja mitmesuguseid näitlikke
vahendeid;
3) suunatakse last õpitavat keelt kasutama
igapäevategevustes ning suhtlemisel, luuakse selleks lapsi
huvitavaid olukordi, sh väljaspool lasteaeda (kauplus, teater,
spordivõistlus, õppekäik jm);
4) korratakse õpitut
erinevates kontekstides ja suhtlussituatsioonides, keeleõpet
seotakse teiste tegevustega – liikumine, laulmine, käeline
tegevus, vaatlemine jm;
5) vestlusteemade valimisel
lähtutakse lapse kogemustest, samateemalistest vestlustest rühmas
või kodus (emakeeles);
6) valitakse mitmekesiseid
pildirikkaid ja lihtsama keelega raamatuid ettelugemiseks ja ühiseks
lugemiseks;
7) pedagoog rõhutab õige kõne mudelite
kasutamist ning osutab vigadele delikaatselt, sõna või fraasi
korrektsena korrates.
(4) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel
6–7aastane laps:
1) mõistab lihtsamat argiteemalist
eestikeelset kõnet;
2) tunneb ära ja mõistab õpitud sõnu
ja väljendeid ning kasutab neid oma kõnes;
3) saab aru
korraldusest ja toimib vastavalt;
4) saab aru lihtsast
küsimusest ning vastab sellele õpitud sõnavara piires;
5)
kasutab kõnes sobivaid viisakusväljendeid;
6) teab peast
eestikeelseid luuletusi ja laule;
7) oskab nimetada
mõningaid Eesti kohanimesid, tuntud inimesi.
Valdkond Matemaatika
(1) Õppe- ja kasvatustegevuse
eesmärgiks on, et laps:
1) rühmitab esemeid ühe-kahe
tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki;
2) järjestab
esemeid suuruse ja asenditunnuste põhjal;
3) tunneb
lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldab ning järjestab oma
igapäevategevusi;
4) mõtestab loendamistegevust ja seoseid
arvude reas;
5) mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid
mõõtühikuid;
6) tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi
kujundeid;
7) näeb matemaatilisi seoseid
igapäevatoimingutes.
(2) Valdkonna Matemaatika sisu:
1)
hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine;
2) suurused ja
mõõtmine;
3) geomeetrilised kujundid.
(3) Õppe- ja kasvatustegevuse
kavandamisel ja korraldamisel:
1) suunatakse last nähtuste
ja esemete maailma korrastama, kujundama, selles orienteeruma, mille
tulemusel laps avastab esemetevahelisi seoseid, leiab esemete
erinevusi ja sarnasusi, oskab esemeid järjestada, rühmitada ja
loendada;
2) harjutatakse last määrama enda asukohta
ümbritsevate esemete suhtes, orienteeruma ajas ja kasutama vastavaid
mõisteid oma tegevuse kirjeldamiseks;
3) seostatakse mäng,
vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga, suunates
sealjuures last kasutama erinevaid aistinguid: kuulmis-, nägemis-,
haistmis- ning kompimisaistingut;
4) suunatakse last
ümbritsevat keskkonda matemaatiliselt kirjeldama (arvud, mõõtühikud,
kujundite nimetused jm);
5) toetatakse üldistuseni jõudmist
ja mõistete kujundamist – erinevates objektides sarnaste ning
erinevate tunnuste ja omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise
ja sõnastamise kaudu.
(4) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel
6–7aastane laps:
1) määrab esemete hulga ühiseid
tunnuseid ja jaotab esemeid kahe erineva tunnuse järgi;
2)
võrdleb hulki, kasutades mõisteid rohkem, vähem,
võrdselt;
3) teeb 12 piires loendamise teel kindlaks
esemete arvu, teab arvude 1–12 järjestust ja tunneb numbrimärke
ning oskab neid kirjutada;
4) liidab ja lahutab 5 piires
ning tunneb märke + , –, =;
5) koostab kahe esemete hulga
järgi matemaatilisi jutukesi;
6) järjestab kuni viit eset
suuruse järgi (pikkus, laius, kõrgus jm);
7) rühmitab
esemeid asendi ning nähtusi ja tegevusi ajatunnuse järgi;
8)
kirjeldab enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteerub
ruumis, õuealal ja paberil;
9) oskab öelda kellaaega
täistundides;
10) nimetab nädalapäevi, kuid, aastaaegu,
teab oma sünnikuud ja -päeva;
11) mõõdab esemete pikkust
kokkulepitud mõõduühikuga (samm, pulk, nöör vms);
12)
eristab enamkasutatavaid raha- ning mõõtühikuid (euro, sent,
meeter, liiter, kilogramm) ja teab, kuidas ning kus neid ühikuid
kasutatakse;
13) leiab
erinevate kujundite hulgast ringi, kolmnurga, ristküliku, ruudu ning
kera ja kuubi, kirjeldab neid kujundeid.
Valdkond Kunst
(1) Õppe- ja kasvatustegevuse
eesmärgiks on, et laps:
1) tunneb rõõmu loovast
eneseväljendusest;
2) kujutab isikupäraselt ümbritsevaid
esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma;
3) vaatleb,
kirjeldab ja kujundab ümbritsevat ja tarbeesemeid;
4)
kasutab õpitud voolimis-, joonistamis- ning maalimisvahendeid ja
-võtteid;
5) kasutab materjale ja tööriistu ohutult ning
sihipäraselt;
6) vaatleb kunstiteoseid ja kirjeldab nähtut.
(2) Valdkonna Kunst sisu:
1)
kujutamine ja väljendamine: mõtete, tunnete edasiandmine nähtaval
kujul;
2) kujundamine: objektile esteetilise lisaväärtuse
andmine;
3) tehnilised oskused: voolimine, joonistamine,
maalimine, meisterdamine;
4) kunstiteoste vaatlemine,
vestlused kunstiteostest, kunstist.
(3) Õppe- ja kasvatustegevuse
kavandamisel ja korraldamisel:
1) antakse lapsele võimalus
saada elamusi, tunda rõõmu ja rahulolu ning tal on võimalus
väljendada oma maailmanägemist;
2) suunatakse last
vaatlema ning voolides, joonistades, maalides ja meisterdades kasutab
laps vaatlustel tehtud tähelepanekuid;
3) kasutatakse
teemasse sisseelamiseks mängu, muusikat, lihtsat lavastust, jutu
lugemist jne;
4) arvestatakse, et lapse jaoks on oluline
loomiseks ja lahenduste leidmiseks teha katsetusi ning avastusi,
otsida ja saada vastuseid tekkinud küsimustele, omandatud oskusi
rakendada ja loovalt kombineerida;
5) julgustatakse last
kasutama ja katsetama tema enda pakutud lahendusi töö
mitmekesistamiseks ning ergutatakse lapse kujutlus- ja algatusvõimet,
jälgides, et säiliks lapse isikupärane eneseväljendus;
6)
viiakse kunstitegevusi läbi ka õues, samuti kasutatakse
kunstitegevust teiste valdkondade õppe- ja kasvatustegevuste osana,
joonistatakse nii paberile, kivile, puidule, liivale või
kombineeritakse erinevaid materjale;
7) suunatakse last
tehtut analüüsima, selgitama, miks ta kujutas esemeid, nähtusi
just sellisel viisil, milliseid materjale ja tehnikaid kasutas ning
kuidas tööga rahule jäi. Kaaslaste töödesse tolerantse suhtumise
kujundamisele aitab kaasa, kui analüüsitakse nii laste töid kui ka
kunstiteoseid ning põhjendatakse oma hinnangut.
(4) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel
6–7aastane laps:
1) leiab ümbritseva vaatlemisel
erinevaid detaile, objekte ja nendevahelisi seoseid ning kujutab
ümbritsevat vabalt valitud viisil;
2) väljendab
joonistades, maalides, voolides ja meisterdades meeleolusid ja
fantaasiaid;
3) kasutab kunstitöö loomiseks erinevaid
vahendeid;
4) kujutab inimesi neile iseloomulike tunnuste
kaudu;
5) keskendub alustatud tegevusele ja loob oma
kunstitöö;
6) loob esemeid erinevaid tehnikaid ja
materjale kasutades ning räägib nende otstarbest;
7)
koostab ise või valib tööst lähtuvalt sobivad motiivid või
vahendid eseme kaunistamiseks;
8) kirjeldab kunstiteoseid,
nende värve ja meeleolu.
Valdkond Muusika
(1) Õppe- ja kasvatustegevuse
eesmärgiks on, et laps:
1) tunneb rõõmu laulmisest ja
musitseerimisest;
2) suudab keskenduda kuulatavale
muusikapalale;
3) suudab ennast loovalt väljendada
laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu;
4)
suudab musitseerida nii rühmas kui ka üksi.
(2) Valdkonna Muusika sisu:
1)
laulmine;
2) muusika kuulamine;
3)
muusikalis-rütmiline liikumine;
4) pillimäng.
(3) Õppe- ja kasvatustegevuse
kavandamisel ja korraldamisel:
1) on esikohal emotsionaalne
ja aktiivne muusikaalane tegevus;
2) kujundatakse ja
arendatakse lapse muusikalis-loomingulisi võimeid, samuti
kultuurilis-sotsiaalset aktiivsust ning väärtushinnanguid;
3)
arvestatakse lapse individuaalseid eeldusi ning toetutakse
eduelamusele ja tunnustusele;
4) kasutatakse muusikat
lõimiva tegevusena ka teistes õppe- ja kasvatustegevuse
valdkondades nagu Keel ja kõne, Kunst jne;
muusika on igapäevaelu osa, nii argi- kui ka pidulike sündmuste
puhul;
5) seostatakse üksteisega muusika kuulamine,
laulmine, pillimäng, muusikalis-rütmiline liikumine, mängud ja
tantsud;
6) muusikapalade (laulud, palad muusika
kuulamiseks, tantsud ja mängud, pillilood) valikul arvestatakse
laste huvidega ning ea- ja jõukohasusega.
(4) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel
6–7aastane laps:
1) laulab ilmekalt loomuliku häälega ja
vaba hingamisega;
2) laulab eakohaseid rahva- ja lastelaule
nii rühmas/ansamblis kui ka üksi;
3) suudab laulu või
muusikapala tähelepanelikult kuulata ning kuulatud muusikat
iseloomustada;
4) eristab kuulmise järgi laulu ja
pillimängu;
5) eristab tämbri ja kõla järgi õpitud
pille;
6) mängib eakohastel rütmi- ja meloodiapillidel
õpitud lauludele ja instrumentaalpaladele lihtsaid kaasmänge;
7)
mängib lastepillidel ja oskab mängida ka pilliansamblis;
8)
liigub vastavalt muusika meeleolule;
9) väljendab ennast
loovalt muusikalis-rütmilise liikumise kaudu.
Valdkond Liikumine
(1) Õppe- ja kasvatustegevuse
eesmärgiks on, et laps:
1) tahab liikuda ja tunneb
liikumisest rõõmu;
2) suudab pingutada sihipärase
tegevuse nimel;
3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas;
4)
mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele;
5)
järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid.
(2) Valdkonna Liikumine sisu:
1)
kehalise kasvatuse alased teadmised: ohutus, enesekontroll ja
hügieen;
2) põhiliikumised;
3)
liikumismängud;
4) erinevad spordialad;
5) tants
ja rütmika.
(3) Õppe- ja kasvatustegevuse
kavandamisel ja korraldamisel:
1) arvestatakse, et
põhiliikumised eeldavad igapäevast suunamist: liigutusoskused,
liikumisosavus ja teised liikumisvõimed (vastupidavus, jõud,
kiirus, painduvus) kujunevad ja arenevad tegevuste regulaarsel
kordamisel;
2) rikastatakse lapse liikumis- ja
tegevusvõimalusi sportlik-arenduslike liikumisviisidega –
jalgrattasõit, suusatamine, uisutamine, ujumine jms;
3)
peetakse oluliseks kõlbeliste põhimõtete ja enesekindluse
kujundamist: regulaarsel tegelemisel kehaliste harjutustega kujunevad
positiivsed iseloomuomadused;
4) suunatakse last oma oskusi,
võimeid ja koostööd hindama, kaaslastega arvestama, oma emotsioone
kontrollima ja valitsema; mõistma ühe või teise kehalise harjutuse
vajalikkust;
5) mitmekesistatakse põhiliikumiste,
koordinatsiooni, rühi, tasakaalu, liikumisvõime ja peenmotoorika
(täpsus, näo- ja sõrmelihaste kontrollioskus) arendamist ja
tagasiside andmist.
(4) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel
6–7aastane laps:
1) keskendub sihipäraseks kehaliseks
tegevuseks;
2) peab liikumisel ja mängimisel kinni
üldistest ohutusreeglitest, valides sobivad paigad ja vahendid;
3)
sooritab põhiliikumisi pingevabalt, nii et liigutused on
koordineeritud, rütmilised;
4) sooritab painduvust,
kiirust, vastupidavust ja jõudu arendavaid harjutusi;
5)
säilitab tasakaalu paigal olles ja liikumisel;
6) kasutab
harjutuste sooritamisel mõlemat kätt, täpsust nõudvas tegevuses
kasutab domineerivat kätt;
7) matkib täiskasvanut
harjutuste sooritamisel;
8) sooritab üheaegselt kaaslasega
rütmiliikumisi;
9) liigub vastavalt enda tekitatud rütmile
ühtlase ja vahelduva tempoga;
10) kasutab liikumisel
erinevaid vahendeid (lindid, rätikud, rõngad, suusad, kelgud
jne);
11) mängib sportlike elementidega mänge (korvpall,
jalgpall jne);
12) peab kinni kokkulepitud
mängureeglitest;
13) nimetab erinevaid spordialasid ja
Eesti tuntumaid sportlasi.
LAPSE ARENGU HINDAMINE
Lapse arengu hindamise põhimõtted
(1) Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.
(2) Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Pedagoogid viivad vaatlusi läbi kindla plaani alusel ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka pedagoogi suunatud tegevustes.
(3) Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused.
(4) Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi.
(5) Lasteasutuse pedagoogiline nõukogu otsustab, milliseid meetodeid kasutada lapse arengu hindamisel. Rühmaõpetaja tutvustab lapsevanemale lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust.
(6) Vähemalt üks kord õppeaastas viib
pedagoog lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks lapsevanemaga läbi
arenguvestluse, mis:
1) annab tagasisidet lapse arengust ja
õppimise tulemustest;
2) selgitab lapsevanema seisukohad ja
ootused lapse arengu suhtes.
(7) Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse «Isikuandmete kaitse seaduses» sätestatud tingimustel.